Ahvenamaa reis 2013

MerleHaugAugusti keskel käisime perega koos Ahvenamaal Hillel külas ja kala püüdmas ning puhkamas. Lisaks meile oli meil Gerli ka kaasas.

Pildid sellest reisist on galeriis ilusti vaadatavad siin.

Mõte Ahvenamaale minna tekkis juba kevadel – siis, kui Hille Eestimaal käis mõtlesime, et suvel võiks talle külla minna. Ja kui juba Ahvenamaale minna, siis tuleb kalavarustus ikka kaasa võtta ja kala püüda. Kuna põhipuhkus jäi meil augustisse, siis sai ka reis plaanitud just sinnakanti – reis kestis siis 11.08 – 15.08.

ESTRAVELi abiga saime Tallinki laevapiletid ja ka kohapealse ööbimise, mis sisaldas endas mõnusat majakest lahesopis, paadirenti ja ka kalastuslubasid. Ahvenamaal peab teatavasti maksma maa (mere?) omanikule kalapüügi loa eest (erinevalt Eestist või ka Soomest, kus riik raha korjab lubade eest). Selles mõttes oli kõik hästi organiseeritud, et majutuse perenaine saatis koordinaadid ning naviseadme abiga leidsime oma “elamise” lihtsalt üles.

Koha peal olime me kolm päeva ja iga päev käisime kalal ning lisaks siis külastasime ka Hillet, kes viis meid erinevaid vaatamisväärsusi vaatama – seal peasaarel on päris palju vaadata ning uudistada.

Lisaks kalapüügile suutis Merle kohe esimesel hommikul kukeseeni leida – viimasel päeval leidsid Merle, Gerli ja Mehis veel rohkemgi kukeseeni.

Koht, kus me ööbisime oli väga mõnus ja hea – fantastiliselt vaikne ja mõnus koht. Esimesel varahommikul kohale jõudes magasime kõik paar tundi ja see uni oli tunduvalt kosutavam, kui laevas magatud 5-6 tundi. Majakesi on selles kompleksis küll mitu, aga nad on üksteisest piisavalt kaugel, et ei sega ja nii on seal mõnus puhata.

Kalapüük edenes meil seal tõusvas joones. Peremees näitas kaardilt, kus püüda tohib ja kus kala on. Esimesel päeval tegime väikese proovipüügi ja sõidu ning loopisime lanti esimeses kohas. Saagiks oli ilus ümmargune null.

Teisel päeval läksime hommikul Gerli ja Mehisega kalale ning tundus, nagu jääme jälle nulli peale, kui ühel hetkel Gerli kukkus karjuma “kala, kala, kala!” Ja sikutas ilusa ~kahekilose haugi välja. Ahvenamaal on haugi alammõõduks 60cm – Gerli püütu oli sellest parasjagu pikem (tema enda sõnul 63cm). Ahvenamaa “seadus” on, et “kotti võib iga kalamees panna päevas ühe haugi ja viis ahvenat.
Sellest haugist saime õhtul mõnusa grillkala – maitses päris hästi, aga kõike ära süüa ei jõudnud.

Kolmandal päeval läksime hommikupoole jälle vee peale, et ikka kala saada. Sel korral olime neljakesi ja Merle osutus põhiliseks kalapüüdjaks. Kõigepealt hakkas talle landi otsa üks pirakas haug, mida me tegelikult eriti ei tahtnudki kaasa võtta. “Hea” oli see, et haug suutis end landi otsast enne lahti raputada paadi juures, kui kahv ta välja oleks tõstnud. Kahjuks jäi pilt tegemata ja mõõtmata ka – kindlasti oli see kala suurem eelmise päeva haugist. Lisaks õnnestus üks ahvebapoiss paati saada – ahvena alammõõt on seal 20cm ja meie püütu oli kenasti mõõdus. Kahjuks rikkus vihm meil selle püügi ära ja “põgenesime” vihma eest kaldale, kus Merle läks kalasuppi tegema sellest ahvenast ja eelmise õhtu haugist.

Meie jäime lastega veel kaile kala püüdma. Seal kai peal suutis üks haug mind tõsiselt mõnitada. Hiilis see haug seal päris ligida kõrkjates ning ühel korral hüppas ja näitas ennast ka. Mina loopisin sinna kõrkjasse siis erinevaid roolante ja tervelt kolmel korral võttis ta mu landist kinni ning lasi mõni hetk hiljem lahti. Ei tea, kas asi oli roolandis või selles, et haug äkki liiga väike nende lantide jaoks, aga minust ta sinna kõrkjatesse jäi.

Pealelõunal läksime Merlega kahekesi veel proovima. Sel korral oli meil mõlemal kalaõnne – paati tuli kolm ilusat ahvenat minu landi otsast läks kindlasti kaks tükki minema. Üks oli väga ilus suur ahven, aga kukkus täpselt sel hetkel konksu otsast ära, kui ma ta veest välja tõstsin. Üks haug hakkas ka Merlele landi otsa, aga see oli alamõõduline (~40cm) ja selle lasime ilusti vette tagasi kosuma). Igal juhul oli see edukas kalapüük ning ahvenad leidsid oma tee grillile ning maitsesid ülihästi.

Ja kala tuli umbes täpselt selle koha pealt, kus peremees oli meile esimesel hommikul kaardil näidanud.

Kokkuvõttes jäime reisiga igati rahule ja sinna võib kindlasti tagasi minna! Järgmine kord ehk siis natuke pikemaks ajaks…